Emade ekraaniaja mõju laste kõne arengule
Väikeste laste emade liigne nutitelefonide kasutamine võib muu hulgas kahjustada laste keelelist ja kommunikatiivset arengut.
Varem oli see lihtsalt televiisor; tänapäeval on arvukalt seadmeid, mis saadavad meid kõikjal ja igal ajal, sealhulgas nutitelefonid. Paljud vanemad kurdavad oma lapse liigse sotsiaalmeedia kasutamise üle – paljud neist ei mõista oma rolli selles.
Lapsed jälgivad oma vanemaid ja märkavad, et nad ei pööra tähelepanu teistele inimestele ega enda ümbrusele, ajalehtedele, raamatutele. Selle asemel keskenduvad täiskasvanud tavaliselt oma elektroonikaseadmetele suhteliselt kaua, isegi kui nad hoolitsevad laste või imikute eest.
Hiljutine Soome uuring näitab, et muu hulgas pärsib liigne elektroonilise meedia tarbimine ka nende hoole all olevate laste keele- ja suhtlusarengut. Selles uuringus uuriti kuulmispuudeta ja erivajadusteta lapsi. Võime vaid oletada võimalikku mõju kuulmispuudega lastele, kellel on keelelis-suhtlusvaldkonnas suurenenud tugivajadus.
Teaduslikud andmed mobiiltelefoni kasutamise kahjuliku mõju kohta
Meedia kuritarvitamise mõju kohta lastele ja noorukitele on tehtud palju uuringuid. 2022. aasta mais Salzburgis toimunud Euroopa Kõne- ja Keelehäirete Ühingu ESLA kongressil esitles magistrant Riikka Mustonen ja tema kolleegid Helsingi Psühholoogia ja Logopeedia Ülikoolist uuringutulemusi, mis viitavad sellele, et ka väikelaste vanemad peaksid hoidma enda ekraaniaega nii lühidana kui võimalik!
Soome andmed näitavad järgmist: „Kui ema veedab palju aega nutitelefoni, tahvelarvuti, arvuti või teleri taga, areneb lapse sõnavara ja keeleoskus üldiselt kehvemini. Sellel on kaks põhjust: esiteks vähendab ekraani ees veedetud aeg aega, mille jooksul laps saab ema elus osaleda. Teiseks on emal vähem võimalusi rääkida lapsega erinevatel teda huvitavatel teemadel.
“Kaasasime sellesse uuringusse ainult emad. Aga väga huvitav oleks uurida ka isade ekraaniaja mõju,” märgib Mustonen.
“Tehnoferents” – uus nähtus
Juba enne nutitelefonide ja tahvelarvutite levikut oli vanemaid, kes veetsid lastega vähe aega ja tegid seda enamasti kõrvaltegevusena. “Kuid mobiiltelefone on eriti lihtne kogu aeg kaasas kanda. Ja veebis saab kõike teha: uudiste lugemisest kuni ostlemiseni,” lisavad teadlased. “Pealegi ei näe laps enamasti telefonist, mida ema teeb – kas loeb ajalehte või koostab toiduretsepti. Seega jätab telefon lapse kõrvalseisjaks rohkem kui muud tegevused tema elus.”
Ühe tegevuse katkestamist sidetehnoloogia vahenditega nimetatakse tehnoferentsiks. Näiteks hetk, mil vanem mängib lapsega ja vaatab järsku telefoni. Ühe tehnoloogiapakkuja rahvusvahelises uuringus osales enam kui 6000 last vanuses 8–13 aastat ja selgus, et enam kui kolmandik lastest tunneb end tähtsusetuna, kui nende vanemad söögi või vestluse ajal mobiiltelefoni järele sirutavad. Mõju vaimsele heaolule ja lapse arengule on ilmne, sealhulgas keele arengule.
Mõju on eeldatavasti veelgi ilmsem kuulmispuudega lastel
Soomes uuringus osalenud lastel ei olnud kuulmispuuet, nad olid normaalse arenguga. “Kuulmispuudega laste jaoks võivad tehnoferents ja sellega kaasnev äkiline suhtluse katkemine olla veelgi kahjulikum, sest nad vajavad suhtlemiseks silmsidet ja rohkem aega. Lastele, kes vajavad suhtlemiseks julgustust, on eriti oluline, et täiskasvanud hoiaksid oma ekraaniseadmeid lastega koos aega veetes endast eemal.”
Uuringus ei vaadeldud ainult aega, mille ema veetis ekraani taga meelelahutuseks ja suhtlemiseks, vaid ka töötamiseks, õppimiseks või veebipoes ostlemiseks. “Ma arvan, et kasutamise otstarve ei ole lapse vaatepunktist oluline,” selgitab Mustonen. Ta mõistab ka, et üks vanem on tavaliselt nagunii tööl ja mitte kodus. „Teisalt võib vanem tööga seotud kirju telefonist vaadata ka siis, kui ta lapsega mängib. Sellepärast tahtsime uurida kogu ekraaniaja mõju, sest seda pole alati lihtne eristada.”
Uuring on osa ulatuslikust laste suhtlemisoskuste arengut käsitlevast uuringust. Analüüsiti 159 ema ja nende kahe ja poole kuni nelja aasta vanuste laste andmeid.
