Millised on SI-de tulevased uuendused?

Sisekõrvaimplantaatide tootjad teatavad mitmetest uuendustest järgmisteks aastateks. Ühest küljest tunduvad kasutajate soovid tagasihoidlikud: lihtsad helitarvikud ja suurem fookus muusikale.

G3ict, ÜRO algatus puuetega inimeste õiguste edendamiseks digiajastul, kutsus 25. veebruaril 60. rahvusvahelisel sisekõrvaimplantaadi päeval SI kasutajad, tarnijad ja spetsialistid sisekõrvaimplantaatide tuleviku teemalisele vestlusele. G3icti esindaja Rachel Paul ütles, et väga oluline on keskenduda kasutajatele ja nende vajadustele, eriti seoses sellega, “mis on tegelikult kõige edukam tehnoloogiliste lahenduste arendus”.

MED-ELi avalike suhete valdkonna juht Patrick D’Haese mainis vaid põgusalt protsessori ja implantaadiga seotud tehnilisi uuendusi. Ta keskendus sisekõrvaimplantaatide rakenduste laienemisele, samuti audioloogia ja kirurgia arengutele. Seega võiksid tulevikus olla võimalikud implantatsioonid kohaliku tuimestuse all ja lühema haiglas viibimisega, aga ka implantatsioonid päevakliinikus. Teadlased loodavad, et elektroodid koos farmatseutiliste rakenduste ja robottoega operatsiooni ja elektroodi sisestamise ajal suudavad operatsioonijärgset põletikku paremini ära hoida ja seeläbi veelgi ohutumalt säilitada jääkkuulmist!

Koroonakriis on SI valdkonnas vallandanud innovatsiooni tõusu telemeditsiinis ja teletervises. Heliprotsessori programmeerimine, tehniline kontroll ja isegi veebipõhine taastusravi ei tundu enam võimatu. D’Haese oletab, et see on paljulubav võimalus SI-de kasutajatele maapiirkondades.

Patrick D’Haese

“Muusika peaks olema osa SI taastusravist!”

“Ma kartsin rohkem muusika kui kõne kaotamist,” ütleb SI eneseabirühmade Euroopa katusorganisatsiooni EURO-CIU asepresident Robert Mandara rääkides implantatsioonieelsest ajast. Hobipianisti jaoks on muusika ka oluline viis tinnituse vähendamiseks. Mõne SI liiga lühikesed elektroodid halvendavad helikõrguse tajumist, ebasoodne helitugevuse kokkusurumine piiras muusika dünaamikat, nagu “mattklaas halvendaks vaadet Mona Lisale”.

“Kui ma klaverit mängisin, kõlas see õigesti. Kui ma seda lindistasin ja hiljem uuesti kuulasin, siis ei suutnud ma seda pala ära tunda.” Mandara jaoks näitab see, kui olulised on muusika kuulamisel ootused. Ta ütleb, et harjutades tema muusikalised oskused SI-ga küll arenevad, kuid ta pole endiselt rahul. Seetõttu oleks ta huvitatud vabalt kättesaadavatest muusikakoolitustest. See hõlmaks lisaks helikõrguste eristamisele ka muusikaga edasikantavate emotsioonide tajumist. “Muusika peaks olema kõigi SI kasutajate taastusravi osa. See aitaks lisaks kõnele paremini ära tunda ka muid helisid.”

Lisatarvikud – lihtsad ja universaalsed

“Sisekõrvaimplantaat ei ole kurtuse ravi,” ütleb SI kasutaja Dennis Selznick, selgitades, miks ta tugineb paljudes olukordades lisaseadmetele. Kuid nende tööriistade mitmekesisus tekitab paljudele kasutajatele segadust, kuna need erinevad tootjate lõikes ja mõnikord on nende kasutusala väga spetsiifiline.

See kehtib ka Beth Wagmeistri ja tema naise kohta, kes kumbki kasutavad implantaati, kuid neil on erinevad SI-süsteemid. Kui nad tahavad oma lastega, kellel on normaalne kuulmisvõime, televiisorit vaadata, ütlevad nad, et see on erineva kuulmise tõttu peaaegu võimatu: “Kuid me tahame, et maailm oleks SI kasutajate ja kuuljate jaoks samasugune.”

“Asi on elude muutmises!”

Sue Archbold, kes juhtis Nottinghami SI programmi 15 aastat, räägib oma naabrist Rosemaryst, kes sai üle 70-aastasena sisekõrvaimplantaadi: “Rosemary peab taluma palju: tal on artriit, kollatähni degeneratsioon hävitab ta nägemist, ja ta mehel on dementsus. Ilma implantaatideta ei saaks ei tema ega ta abikaasa üksi elada. Ja kui ta vajab abi oma SI-dega, koputab ta minu uksele.”

Rosemary vajab tihti abi: kuigi väikesed protsessorid on teistele kasutajatele eeliseks, muutuvad need probleemiks vanaproua artriitiliste sõrmede ja pimenevate silmade jaoks. Paljud muud võimalused ajavad Rosemary segadusse: “Mitu pulti mul vaja on?” Tööstus teeb oma osa, ütleb Archbold: varasemate süsteemide “juhtmete sasipundar” on kõrvaldatud ja käsitsemine on lihtsustatud. Kuid ta näeb vajadust edasi tegutsemiseks.

Kuid Archbold nõudis ka SI kasutajatele sobivaid rehabilitatsiooniteenuseid, samuti elukestvat hooldust ja nende süsteemide tuge – vastasel juhul viskaksid SI kasutajad mõnikord oma seadmed kiiresti minema. Pühendunud SI eestkõnelejana ei jätnud ta kasutamata võimalust juhtida tähelepanu sisekõrvaimplantaatide asjakohasele alapakkumisele paljudes riikides: “Asi pole numbrites, vaid elude muutmises!” Ta julgustas inimesi ja perekondi ühendama jõud valitsuste ja sotsiaalteenuste pakkujate poole pöördumiseks.