Millal on kuulmisimplantaadid parem lahendus kui kuuldeaparaadid?

Kuulmisimplantaatide ja tavaliste kuuldeaparaatide tulemused paranevad pidevalt ning nende erinevate süsteemide kasutuspiirid on pidevas muutumises.

“Umbes 19 protsenti elanikkonnast kannatab kuulmislanguse all, mis vajab ravi,” selgitab Wels-Grieskircheni Kliinikumi kõrva-nina-kurguhaiguste osakonna arst dr Thomas Keintzel. “Kuuldeaparaatide ravi on siin endiselt standard.” Tavalised kuuldeaparaadid võimendavad heli – olenevalt kõrgusest ja helitugevusest – nii, et kasutaja saaks seda paremini tajuda. Kuid kasutajad ei tohiks sellega piirduda: “Lisaks seadme toele on edu saavutamise oluliseks teguriks treenimine.”

Siiski on mõned haigusseisundid, mis muudavad tavapäraste kuuldeaparaatide eduka kasutamise keeruliseks või võimatuks. Näiteks kitsenenud või korduvalt põletikuline kuulmekäik, ossifikatsioon keskkõrvas või keskkõrva luude hõrenemine. Mõnel juhul võib operatsioon aidata, kuid 75 protsenti kõigist probleemidest nõuavad kuulmisseadme tuge, märgib Prim. Keintzel. “Kuid luujuhtivuse ja aktiivsete keskkõrvaimplantaatide kasutamine on end tõestanud väärtusliku alternatiivina tavapärasele kuuldeaparaadi paigaldamisele.”

Kui võimendusest üksi ei piisa

Audioloogilisest vaatenurgast saavutavad tavapärased kuuldeaparaadid oma piiri siis, kui sisekõrv on tõsiselt kahjustatud. Lisaks helivibratsiooni närvisignaalideks muutmisele on sisekõrval funktsioon, mis on peaaegu samaväärne “eelvõimendiga”. Seda nimetatakse sisekõrva kokkusurumiseks. Sensoneuraalse kuulmislanguse korral kaob see võime järk-järgult. Seetõttu peavad kuuldeaparaadid pehmeid helisid rohkem võimendama kui valjuid.

See vaegkuulja kõrva kokkusurumise kadu põhjustab “dünaamilise vähenemise”. Erinevus kõige pehmema heli (mida on vaevu kuulda) ja kõige valjema heli (valulävi) vahel väheneb. Seetõttu kaob ka kontrast erinevate akustiliste signaalide vahel: kasutaja kuuleb võimendusega siiski kõike, kuid teatud helid, kõne mõistmine ja vestlused muutuvad kuuldeaparaadist hoolimata üha kurnavamaks.

Kahjustatud kõrv kogeb ka muutusi ajalises eraldusvõimes (nn “kuulmismask”), mis toimub siis, kui domineeriv heli varjab pehmemat. Kõik need mõjud kokku tähendavad, et alates umbes 50 detsibellist kuulmislangusest muutub kõne mürarikkas keskkonnas üha selgemaks, isegi kuuldeaparaatidega.[1]

Kaasaegsed tehnoloogiad tavalistes kuuldeaparaatides aitavad

Tavapärased kuuldeaparaadid töötavad akustilise kontrasti parandamiseks erinevate nippidega ning keskendutakse alati kõne mõistmisele. Sagedusfiltreid kasutatakse helikõrguste summutamiseks, mis ei ole kõne mõistmiseks olulised või võivad sisaldada palju taustmüra. Mürasummutus uurib iga helikõrgusegmenti kõnesignaalide suhtes ja võimendab või vaigistab seda vastavalt. Suundmikrofonisüsteemid töötlevad helisid vestluspartneri eeldatavast suunast. Kõik need funktsioonid on integreeritud ka kuulmisimplantaatide heliprotsessoritesse.

Pidevalt täiustatavad kõneparandustehnoloogiad võimaldavad kuuldeaparaatidega kõnest aru saada isegi tugeva sisekõrva funktsiooniga kasutajatel. Mingil hetkel jõuavad isegi praegused tippkuuldeaparaadid oma piirini. Arst Keinzelil on nõuanne patsientidele, kes ei tunne end enam paremini: “Sellisel juhul saab kõnest arusaamise parandamiseks kasutada otsest elektrilist stimulatsiooni läbi kohleaarse implantaadi.”

Kõne mõistmine on võtmetähtsusega!

“Lisaks nii kuuldeaparaatide kui ka kuulmisimplantaatide pidevale tehnilisele täiustamisele on nihkunud ka näidustuse piirid,” kirjeldab arst. Keintzel. Kui kuuldeaparaatidega on võimalik kõnest arusaamine, suhtlemine ja hea elukvaliteet, on operatsioonil vähe õigustust. Lisaks nõuab kuulmisimplantaadiga (ehk CI) kuulmine harjutamise faasi: tsentraalne kuulmissüsteem peab õppima tehniliselt genereeritud signaale vastavalt teisendama.

“Oluliseks otsustamise kriteeriumiks võib olla kuuldeaparaadiga kõnest arusaamine.” Üldiselt, kui kõnest arusaamine hästi paigaldatud kuuldeaparaadiga on halvem, kui SI puhul eeldaks, on soovitatav paigaldada implantaat. Esmalt tuleb aga olla kindel, et kuuldeaparaat on optimaalselt paigaldatud ja kasutajale sobiv.

Kui SI kasutaja kasutab teisel poolel endiselt kuuldeaparaati, soovitab arst teisele poole paigaldada implantaadi, juhuks kui kuuldeaparaat ei paranda kõne mõistmist.

Laste puhul on määravaks teguriks kuulmise ja keele areng. “Kurdina sündinud laste või enne keele omandamist kurdiks jäänud laste puhul tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta paljusid tegureid, nagu lapse arengustaadium, suhtlemisoskused jne.” rõhutab Keintzel. “Igal juhul peaksid lapsevanemad ühepoolselt kurdina sündinud laste puhul teadma ühepoolse kuulmise piiranguid – mürarikkas keskkonnas vähenenud kõne mõistmine, suunakuulmine ja kõike seda keele omandamise tundlikus faasis.”

Mida oodata kohleaarimplantaadilt

SI möödub sisekõrva defektidest ja stimuleerib otseselt kuulmisorgani närvistruktuuri. Kuulmiskeskus peab õppima neid tehissignaale tõlgendama, mistõttu vajab kasutaja taastus- ja praktikaperioodi. 2021. aastal toimunud Austria kõrva-nina-kurgude kongressil demonstreeris Keintzel kohleaarse implantatsiooni edukust. [2]Aasta pärast SI aktiveerimist mõistab kolmveerand kõigist kasutajatest sama hästi kui tüüpilised 50-detsibellise kuulmislangusega kuulmispuudega inimesed. “Seega ei ole SI sobitamisest oodatav kõne mõistmise kaotus suurem kui mõõduka kuulmislanguse korral,” ja see oli tulemus ka nende inimeste puhul, kes olid varem täiesti kurdid .

Samal üritusel näitas Erlangeni kõrva-nina-kurgu ülikooli haigla vanemarst prof dr Ulrich Hoppe SI ja kuuldeaparaadi kasutajate kõne mõistmise võrdlust. Enamik SI kasutajaid mõistab kõnet mürarikkas keskkonnas samamoodi kui patsiendid, kellel on kuuldeaparaatidega kuulmislangus 25–50 detsibelli. Tegelikult mõistavad kõik SI kasutajad paremini kui tavalised kuuldeaparaadi kasutajad, kelle kuulmislangus on 65 detsibelli.

SI kandidaadi jaoks on alati oluline põhjalik kaalumine, kuid sama oluline on ka kiire otsus. Kogenud kõrva-nina-kurguarst Keintzel selgitab, miks: “Varajane kohleaarne implantatsioon toob kaasa lühema rehabilitatsiooniaja ning on seotud parema jõudluse ja elukvaliteedi olulise paranemisega.”

Täiendav audioloogiline teave ja üksikasjalikud kriteeriumid selle teema kohta leiate: Keintzel T, Tavapäraste kuulmisaparaatide pakkumise piirangud, Jatros Pneumologie & HNO, Universimed-Verlag, 01/2022, lk 34–36.

[1] Wardegna et al, 2015

[2] Daten nach Reichell 2015, aus: Kießling et al; Versorgung mit Hörgeräten und Hörimplantaten; Thieme-Verlag 2018; ISBN 978-3-13-240200-3