Sisekõrvaimplantaat – ikka pole isehäälestumist

Kuulmistreening kohleaarimplantaadiga: kas tead, miks see oluline on? Sisekõrvaimplantaadi tehnoloogiate edasiarendamine toob kaasa mitte ainult loomulikuma heli ja parema kõne mõistmise, vaid ka palju kiirema kuulmise kohandumise. Sellegipoolest on kuulmisravi pärast implanteerimist soovitatav ja see võimaldab selle kuulmissüsteemiga veelgi paremat edu saavutada.

Hearing training with a cochlear implant

Tavalised kuuldeaparaadid võimendavad helisid teatud määral, kuid sügava kuulmislangusega või kurtusega inimestele neist ei piisa. Kohleaarimplantaadid stimuleerivad otse kuulmisnärvi. See võimaldab sügava kuulmislangusega inimestel kuulda. Sel viisil saadud närviimpulss sarnaneb loomuliku kuulmissignaaliga, kuid keskkuulmissüsteem vajab siiski sellega kohanemist.

Viimastel aastakümnetel on kuulmistehnoloogia oluliselt paranenud. See kajastub SI loomulikus helipildis, aga ka paremas ja kiiremas kõne mõistmises. Sisekõrvaimplantaat ei kuulu aga isehäälestuva tehnoloogia alla, millega oleme tänapäevase arvutitehnoloogia kaudu harjunud.

Miks on kuulmistreening vajalik?

Meie kuulmissüsteem töötab juba sündimata beebidel alates 24 rasedusnädalast. Kui laps sünnib kurdina või vaegkuuljana, ei pea ta enne kuulmissüsteemi saamist jõudma järele mitte ainult kõne arengus, vaid ka sünnieelses arengus. Muidugi, mida varem kuulmisabi osutatakse, seda vähem on teraapiat vaja. Esimesed suhtlemisharjutused on kasulikud isegi enne kuulmisaparaadi implanteerimist.

Andmed näitavad, et ka kurdid täiskasvanud saavad kuulmisravist pärast kohleaarset implantatsiooni märkimisväärset kasu. Viidates ühele vanemale uuringule Koblenz-Montabauri kliinikust [1], Saksamaal Bad Nauheimis asuva SI rehabilitatsioonikeskuse peaarst dr Roland Zeh ja Saksamaa Frankfurdi ülikooli haigla audioloog ja SI spetsialist prof dr Uwe Baumann lisavad järgmist: “Optimaalse raviedukuse tagamiseks peaksid statsionaarsed taastusravi meetmed olema tervikliku ravi lähenemisviisi lahutamatu osa ja võimalusel peaksid need toimuma esimesel aastal pärast implanteerimist.”

Mis kasu on kuulmistreeningust?

Uuringus [2], milles osales 1355 SI kasutajat, uurisid prof Baumann ja dr Zeh, millised tegurid mõjutavad sellise statsionaarse kuulmisravi edukust. Nad võtavad kokku, et “Keskmiselt [in the hearing and speech comprehension tests after three to five weeks of inpatient rehab] oli sisseastumiskatsega võrreldes tõus 20 protsendipunkti”. Üllatav oli see, et taastusravi sekkumiste tulemusel paranesid oluliselt nii vanemad patsiendid, kes said implantaadi pärast pikemat kurtusperioodi, kui ka mitmeaastase SI kogemusega patsiendid.

Varasemad uuringud näitasid, et keskmiselt ei paranenud SI kasutajate kõne mõistmine pärast umbes kuuekuulist SI kogemust. Sellegipoolest suutsid Zeh ja Baumann näidata, et “parimat võimalikku tuge […] ei saavutata ainult pikema SI kasutamisega.”

Isegi kui need tegurid mõjutavad kuulmise paranemise kiirust ja ulatust ravi kaudu, lisavad nad, et “kõik patsiendirühmad said ravist märkimisväärset kasu, sõltumata vanusest, kurtuse kestusest või SI kasutamise kestusest. […] SI sobitamine võib kaasa tuua aktiivsuse, osalemise ja elukvaliteedi paranemise. Ilma intensiivse taastusravita on oht, et need tulemused ei avaldu suurimal võimalikul määral.”

Mis on kuulmistreening?

Kuulmise arendamine taastusravi kontekstis toimub viies põhietapis, kusjuures sõltuvalt individuaalsest kõne mõistmisest võib üksikuid samme ka vahele jätta:

  1. Helide tajumine, eristamine ja klassifitseerimine.
  2. Kõne äratundmine, sõnade ja lausete mõistmine; lastel ka rääkimine
  3. Keerulisemad keeleüksused: uued ja keerulisemad sõnad, grammatilised struktuurid, lugude jutustamine ja (verbaalne) suhtlemine igapäevaelus
  4. Suhtlusstrateegiad eriti rasketes kuulamisolukordades
  5. Niinimetatud binauraalsete funktsioonide jaoks – müra ja heli lokaliseerimise mõistmine – on eelduseks kahe poolega kuulmine. Samuti harjutatakse kõrvu eraldi.

Lisaks on taastusravi osaks juhised, kuidas oma kuulmisaparaati käsitseda ja selle eest hoolitseda. Statsionaarse kuulmisrehabilitatsiooni puhul on võimalik ka teiste terapeutide ning psühhoterapeutide ja sotsiaaltöötajate tugi. Lisaks edendatakse patsientide võrgustike loomist.

Kust leida kuulmistreeningu pakkumisi?

Põhimõtteliselt saab harjutada mis tahes kuulmisaistingut. Eksperdid soovitavad kuulamisharjutusi teha igapäevaselt. Struktureeritud kuulmisteraapias hindavad logopeed vastava kasutaja kuulmise hetkeseisu, näitavad talle ja tema praktikapartneritele, kuidas kodus harjutamist jätkata, ning annavad sobiva praktikamaterjali.

Võite siin meiega ühendust võtta ja saada lisateavet kuulmisrehabilitatsiooni ja varajase toetamise võimaluste kohta teie riigis. Samuti pakuvad näpunäiteid ja praktikamaterjale ning spetsiaalseid praktikaäppe nutitelefonidele, tahvelarvutitele ja arvutitele muu hulgas kuuldeaparaatide ja kuulmisimplantaatide tootjad.


Kuidas üksteist paremini mõista

Näpunäiteid ja lihtsaid reegleid paremaks suhtlemiseks kuulmisprobleemidega ja ilma

Mõned olukorrad, näiteks vestlused mürarikkas keskkonnas, suuremates vestlusrühmades või võõrkeeltes, võivad olla tõeliselt keerulised. Oleme koostanud mõned põhimõtted, kuidas igapäevaelus suhtlemist hõlbustada.

Klassiruumis, kontoris, elutoas või muudes üldkasutatavates ruumides on mõttekas optimeerida ruumiakustikat. Kõvad, siledad seinad põhjustavad peegeldusi, suurendades seeläbi mürataset ja muutes vestlused keerulisemaks. Vestlussituatsioonis aitavad lihtsad reeglid:

  • Minimeerige taustamüra: lülitage raadio või muud seadmed vaiksemaks, sulgege aknad, ärge käsitsege rääkimise ajal nõusid jne.
  • Võimalusel pange kirja nimed, uued terminid, kuupäevad ja muu oluline info.
  • Kasutage saadaolevaid lisaseadmeid
  • Laske vestluspartneril rääkida ja ärge segage üksteist
  • Vaadake inimest, kellega räägite, ja ärge katke oma suud kinni
  • Isegi emotsionaalsete teemade puhul või kui midagi kordate: ärge karjuge ega rõhutage üle!
  • Rääkige selgelt ja mitte liiga kiiresti
  • Ärge rääkige suu täis – vältige rääkimise ajal närimist, see kehtib ka närimiskummi kohta
  • Ebakindluse korral esitage küsimusi või korrake kuuldut, et kinnitada, et see on õige

Rääkige selgelt

Karjumine, aga ka monotoonne, kunstlik või liialdatud hääldus raskendavad kõne mõistmist veelgi. See võib muutuda paremaks, kui:

  • Räägite täpselt, selgelt ja täislausetega
  • Räägite elavalt, täieliku vokaalse artikulatsiooniga
  • Rõhutate võtmesõnu
  • Teete kõigi fraaside ja lausete vahele selged pausid

Kui proovite end selgelt väljendada, räägite automaatselt aeglasemalt ja veidi valjemini.

Küsige küsimusi

Kellelegi ei meeldi “probleeme tekitada” ja teisi pidevate küsimustega häirida. Arusaamatus võib aga mõlemale vestluspoolele kurnav olla. Seetõttu on küsimuste esitamine mõlema vestluspartneri huvides:

  • Öelge uuesti/aeglasemalt, palun!
  • Palun öelge teisiti!
  • Millest see räägib? Andke mulle vihje, palun!
  • Palun kirjuta kõige tähtsam sõna!

[1] Maurer, J. Gegenwärtiger Stand der Cochlea Implantatversorgung bei Erwachsenen und Kindern. HNO 57, 693–706 (2009). https://doi.org/10.1007/s00106-009-1959-3

[2] Zeh, R., Baumann, U. Stationäre Rehabilitationsmaßnahmen bei erwachsenen CI-Trägern; Ergebnisse in Abhängigkeit von der Dauer der Taubheit, Nutzungsdauer und Alter HNO 2015 · 63:557–576 (2015). https://doi.or/10.1007/s00106-015-0037-2