Maja kuuleb taas kohleaarimplantaadiga!

“Alguses olime šokis,” meenutab Patrick Beganovic oma tütre Maja diagnoosi – sügavat kuulmislangust. Tänu kohleaarsele implantatsioonile Linzi ülikooli haiglas on perel nüüd hea meel Maja esimesi sõnu kuulda.

Maja silmad lähevad särama ja pilk vajub maiustusi täis kasti. Sügavalt kurdina sündinud tüdruk jumaldab maiustusi, eriti šokolaadi. Täna saab ta kuulmisuuringute ajal tehtud koostöö eest preemiaks tüki šokolaadi. Kahe ja poole aastane on viimased kaks kuud kuulnud oma kohleaarimplantaatide abil. See paneb särama ka tema vanemate silmad: “Maja jäi kõnearengus kõvasti maha. Nüüd märkame iga päev, kuidas see muutub!”

Kuulmisprobleemid lastel

Linzi ülikooli kliinik on suuruselt teine pediaatriaosakond ja suurim sünnitusabiosakond Austrias. Haigla meeskond püüab kiiresti ravida mis tahes kuulmispuude diagnoosi. Mag. Sabrina Ackerl rõhutab kõrva-nina-kurguhaiguste osakonna juhataja logopeedina, et: „Siin sündinud lapsed, kellele tehakse vastsündinu kuulmise sõeltest, saavad esimese kuu lõpuks täpsustatud diagnoosi. Ja neile saab kohe pärast seda kuuldeaparaadi paigaldada.”

“Kuulmispuudega lapsel on lõpuks kuulmisest palju kaugemale ulatuvad häired” Dr Paul Martin Zwittag, MBA MSc selgitab. “Laste kuulmisravi on alati investeering tulevikku.” Tänaseni tegeleb kõrva-nina-kurgu osakonna juhataja eelkõige kuulmise taastamisega nii noortel kui eakatel patsientidel. Väikesele Majale tuleb kasuks tema aastatepikkune arsti ja tema meeskonna kogemus, kuid tema tee tagasi kuulmise juurde oli pisut tülikas.

Ebasoodsate tingimuste ahel

Maja sündis 2019. aasta aprillis Steiermarkis ja tema vanemad said tema kuulmisprobleemidest teada kohe pärast sündi. Tema vastsündinu kuulmise sõeluuringu tulemused olid silmatorkavad ja järeluuringud olid vajalikud. Pärast tehniliste probleemide tõttu tehtud kuulmiskontrolli kordamist räägiti sügavast kuulmislangusest ja kohleaarse implantatsiooni võimalusest. Siiski tuli teha täiendavaid uuringuid.
Isa võttis puhkuse ja viis oma naise ja lapse kliinikusse. Maja vanuse ja kodukauguse tõttu soovisid nad teste teha statsionaarses hoolduses. Neile broneeritud voodi tuli aga anda erakorralisele patsiendile ja perekond pidi koju tagasi minema.
Maja sai vahepeal 15 kuuseks. Tema kõne areng ja käitumine torkasid vanematele silma: ta suutis keskenduda vaid lühikest aega, nuttis harjumatult palju ja suhtlemine oli võimalik vaid žestide abil. Vanemad muutusid ebakindlaks, kuna sealses kliinikus oli kõik nii raske. Kuid pere kolimine Ülem-Austriasse andis võimaluse küsida teist arvamust Maja kuulmise kohta Linzi Kepleri ülikooli haiglas.

KUK Linz: kiire ravi ja avatud suhtlus!

Linzi KUK-is tehti kõik testid kiiresti ja tema kuulmisseisund selgus nädala jooksul, mil sai juba kuuldeaparaatidega sobitamist proovida. Samuti alustasid nad kohe varajase sekkumise programmiga.
“Aga Maja ei näidanud mingeid reaktsioone ja oli märgata, et ta muutus närviliseks,” meenutab isa. Logopeed Ackerl kinnitab, et kõne arengut käivitasid kuuldeaparaadid, kuid see ei edenenud vastavalt.
Kui kuulmislangus on 75–80 dB, ei piisa kuuldeaparaatidest alati eakohaseks kõne arenguks. Kuid kohleaarimplantaadid võivad aidata. “Soovitasime opereerida niipea kui võimalik, kuna Maja oli nii palju aega kaotanud,” selgitab Ackerl.
“Alguses kartsime – see kõlab alati kuidagi hirmsalt, kui rääkida peaoperatsioonist” Patrick Beganovic mäletab. Pärast arvukaid kõnelusi kirurg Zwittagi, logopeed Ackerli ja varajase sekkumise meeskonnaga FLIP, aga ka teiste implantaatidega laste vanematega said vanemad oma ebakindlustes selgust ja teada võimalikest võimalustest.

Kohleaarne implantatsioon mõlemas kõrvas

Tööl kohvipausi ajal oli Patrick üllatunud, kui kolleeg hakkas rääkima oma kahepoolse implantaadiga tütrest. Kolleeg julgustas teda: „Ära muretse. Saame kokku ja saad näha, kuidas mu tütrel kohleaarimplantaatidega läheb.” Positiivsetest lugudest ja kogemustest innustununa tegid vanemad lõpuks otsuse.
Maja lävi oli mõlemalt poolt nii kõrge, et kuuldeaparaatidest ei piisanud ja parim otsus oli paigaldada mõlemale poolele SI. Logopeed Ackerl selgitab mõlemale poole samaaegse implanteerimise eeliseid: „Stiimul tuleb siis mõlemalt poolt korraga. Pärast viivitusega implanteerimist võib teine kõrv kuulmise arengus veelgi maha jääda, kuid see ei pea tingimata nii olema.”
Lõpuks otsustasid vanemad, et lasevad Majale mõlemad pooled korraga, ühe operatsiooniga implanteerida. “Me ei tahtnud talle teise operatsiooniga täiendavat stressi tekitada.”

Ole teistega ühenduses

“Maja silmad läksid päris suureks,” meenutab isa SI-protsessori esimest aktiveerimist. “Ta vaatas kohe õiges suunas, et leida, kust heli tuli, kuuldeaparaadiga ei teinud ta seda kunagi.”
Edu tõestab, et vanematel ja meeskonnal oli õigus. «Maja oskab eristada tänaval erinevate sõidukite helisid. Ta saab juba paljudest asjadest aru ja me ei pea nii palju žeste kasutama. Ta üritab suhelda ja oskab juba öelda üksikuid sõnu, näiteks ema, isa, vanaema…” Muutus ka Maja käitumine: “Ta ei nuta enam nii palju, ta ei ole närvis ja on palju rõõmsam!” Ka tema tähelepanu on paranenud ja ta mängib kogu sessiooni vältel koos FLIP-i meeskonna tädiga.
Patrick Beganovic selgitab esimesi emotsioone, mida vanemad tunnevad, kui saavad teada, et nende laps on kurt. “Alguses oled lihtsalt šokeeritud ja ei taha sellega leppida. Aga soovitan palju suhelda arstide ja teiste spetsialistidega. Võimalusel tutvu teiste SI-laste vanematega”. Ta soovitab kõigil selles olukorras teistega ühendust võtta, sest “Sa ei jää oma muredega üksi!” Maja kirurg Zwittag rõõmustab koos perega: “See on minu jaoks arstina suur au, et saan aidata kurti või vaegkuuljast kohleaarimplantaadiga last”