Lihtsate harjutustega kiiresti lugema õppimine

Lugemine ja kirjutamine on algkooli keskpunktiks ja hilisema hariduse aluseks. Kuulmispuudega klassikaaslaste heaks toeks on optimaalselt kohandatud kuuldeaparaadid, helide eristamise harjutused ja õige lugemismotivatsioon.

“Lugemine ja kirjutamine on tänapäeval miinimumnõuded,” ütleb Dürnsteini haridussümpoosioni teaduskuraator Ursula Baatz. Ta ennustab, et kõrgtasemelise lugemis- ja kirjutamisoskuseta inimestel on üha raskem leida oma kohta tööturul. Sisuliselt põhinevad täiendõpe ja koolitused kirjaoskusel. Ja kirjaoskus on oluline nii igapäevaelus kui ka vabal ajal.

Joanna Shepherd on MED-ELi rehabilitatsioonimeeskonna juht. Ta juhib tähelepanu auditoorse keele mõistmise, lugemise mõistmise ja jutustamisoskuste tihedale koostoimele. “Keel, teabe organiseerimine, verbaalne mälu ja kognitiivne mõistmine on oskused, mida laps vajab lugusid kuuldes, lugedes, jutustades või kirjutades.”

Kuulmismälu võib olla ka häiritud, olenemata kuulmisvõimest. “Kuid ma juba märkan, et paljud kuulmispuudega lapsed vajavad rohkem kordamist,” selgitab Viini kuulmispuudega õpilaste õpetaja Michaela Velissaris. “Helide eristumine areneb normaalse kuulmisega lastel eelkoolieas. Kui lastel on kuulmise arenguga probleeme, ei pruugi nad veel teadlikult helisid eristada ja sobitada.”

Erinevad õppemeetodid

Nicole Supper õpetab ühes Viini algkoolis. “Õpetaja otsustab, millist õppemeetodit klass lugemiseks kasutab. See oleneb ka konkreetsest kasutusel olevast aabitsast.” Eristatakse analüütilisi ja sünteetilisi meetodeid. Näiteks klassikaline õigekirjameetod kuulub sünteetiliste meetodite hulka: lapsed õpivad esmalt selgeks tähed, mille abil seejärel algussõnad kokku pannakse. “Mul oli laps, kes luges “ema” asemel tükk aega “E-em-a”,” muigab kooliõpetaja. Seetõttu hääldatakse nüüd kaashäälikuid õigekirja ajal ilma kõlava vokaalita, nii et “M” puhul pole see “Em”, vaid pigem “Mmm”.

Sünteetilised õpetamiskäsitlused hõlmavad ka foneetilisi meetodeid, mis on orienteeritud eelkõige kõneldud sõnade häälikutele. Selle näiteks võiks olla alghääliku meetod: tähti õpitakse kasutades sõna, mis algab vastava häälikuga: “M nagu maja”. Sünteetilistel meetoditel on ühine nende progresseerumine, mis seisneb üksikute tähtede või helide segamises ühtseks lugemiseks.

Teisest küljest võtavad analüüsimeetodid lähtepunktiks terveid sõnu või lühikesi lauseid. Näiteks sõnade vanaema ja vanaisa võrdlemine tähtede äratundmiseks. “See on meetod edasijõudnud tasemega lastele, mistõttu vähesed klassid kasutavad seda lähenemisviisi,” selgitab Supper. “Kõige sagedamini kasutatakse foneetikameetodeid, aga ka erinevaid lähenemisi kombineerituna.”

Lugemisest mõistmiseni

“Kuulmispuudega lapsed võivad kasu saada terviklikest meetoditest, kuid enamikul sisekõrvaimplantaadiga lastel pole probleeme ka foneetikapõhise lähenemisega. Lõppkokkuvõttes ei saa foneemide ja tähtedega sobitamist vahele jätta,” räägib Velissaris oma kogemusest. “Hästi eristatavate helide puhul võivad abiks olla määratud liigutused või märgid.”

Olenemata juurdepääsust on kõigi laste eesmärk arendada terviklikku lugemist üksikute sõnade hääldamisest ja äratundmisest. “Kahjuks kasutatakse mõnes lugemisraamatus üsna ulatuslikku sõnavara, mis kohati ületab laste sõnavara – eriti kuulmispuudega laste puhul,” tunnistab Velissaris ohtu, “et lapsed hakkavad siis mehaaniliselt lugema ega saa tekstist aru.”

“Ühe oma õpilase juures märkasin juba oktoobri lõpus esimeses klassis, et tal oli vaatamata korduvale harjutamisele probleeme tähtede äratundmisega ja vastavatele häälikutele omastamisega,” meenutab Supper. Selle põhjuseks võivad olla mäluprobleemid või visuaalne või akustiline eristumine. Viimane oleneb ka kuulmisvõimest. Pühendunud kasvataja soovitab haigete laste vanematel otsida probleemile kiiret selgitust spetsialistidelt.

Hea kuulmine aitab lugemisel

“Peame pöörama erilist tähelepanu, kui tutvustame grammatikat üksikasjalikumalt.” Supper on kogenud, et mitte ainult lapsed, keda õpetatakse teises keeles (L2), pole igapäevaelus grammatiliselt valede lausetega rohkem harjunud. Kuid tema kogemus näitab ka seda, et “kui õpetaja räägib väga korrektselt, võtavad lapsed selle õige häälduse kiiresti omaks.” Muidugi eeldusel, et need lapsed kuulevad ja eristavad helisid ja foneeme.

“Tähestikuga keelte puhul, nagu näiteks inglise keel, toetab ka kõnes olevate foneemide tajumine kirjasõna taga oleva loogika mõistmist,” selgitab rehabilitatsioonispetsialist Shepherd. Need, kes suudavad kuuldavalt eristada sõna üksikuid häälikuid ja omistada need oma sümbolitele, tähtedele, oskavad sõnu kirjutada vähemalt ligikaudu õigesti. Seega on hea kuulmine õige kirjakeele kujunemisel oluline. Kuulmispuudega õpilaste jaoks tähendab see, et hea helikvaliteediga ja individuaalselt optimeeritud seadistustega kuuldeaparaadid on olulised.

Shepherd võrdleb seda vanemate laste ja täiskasvanute teraapiaga, kus see toimib vastupidi: “Sellisel juhul toetab kirjakeel kuulmiskõne mõistmist.”

Raamatud toetavad lugemisoskust

“Paljud tegurid mõjutavad kirjakeele omandamise edukust,” selgitab Joanna Shepherd, mainides muu hulgas üldist keelearengut ja -teadmisi, kuulmis- ja visuaalset mälu ning “fonoloogilist teadlikkust”. See viitab oskusele teadlikult tajuda ja eristada kõneosi, st jagada sõnu üksikuteks silpideks ja häälikuteks ning vastupidi, neid sõnadeks kokku panna. Kõne helistruktuuri fonoloogilise töötlemise tähtsust dokumenteerib ka Grazi arengupsühholoogi Karin Landerli uurimus. [1]

Shepherd viitab arvukatele uuringutele normaalse kuulmis- ja kuulmispuudega laste kirjaoskuse omandamise kohta [2]: “Jagatud lugemiskogemused edendavad kirjaoskuse olulisi aspekte.” Siin ei peeta silmas ainult piltide ja teksti koos vaatamist ja lugemist, vaid ka kokkuvõtet ja nende üle arutlemist. [3]

Loetavale näpuga osutamine teadvustab lastele, kuidas me kirjalikust tekstist teavet saame. Ja see aitab ka hakata tasapisi ära tundma sagedamini kasutatavate sõnade kirjatüüpi.

“Lõppude lõpuks on kirjaoskuse üldtunnustatud eesmärk raamatute lugemine,” ütleb Shepherd. Kirjakeel on ka igapäevaelus infokandja: kust leida tualettruum, millal tuleb järgmine buss või mis filmi kinos mängitakse. Psühholoog on kindel, et ka väiksemad lapsed saavad sellest aru: “Lõppude lõpuks on kõigel meie ümber sildid! Niisamuti saab üksikuid mõisteid kujutada kirjasõnaga.” Näiteks nende enda nimi, kohaliku supermarketi kirjapilt või sageli korduv sõna pildiraamatus.

Keel võib olla lõbus

Kes ei teaks fraasi “She sells sea shells by the sea shore”? See keeleväänaja on nn alliteratsioon – ühesuguse sõnaalgusega sõnade rühm. Lisaks on lastele palju muid sõnamänge, näiteks lasteaiasalmid. Shepherd selgitab nende terapeutilist tähtsust: “Kuulmislangusega lapsed jätavad mõnikord osa sõnast vahele. Kui nad veel hästi ei kuule, jätavad nad sageli teabe alguse vahele. Kui me mängime nende sõnadega, rõhutades riimi või alliteratsiooni, saavad nad kuuldust paremini aru.”

Lisaks on kirjakeele omandamiseks oluline, et lauseid tajutaks nende komponentide – sõnade – ning neid silpidest ja üksikutest häälikutest koosnevatena – nn foneemidena. Alles siis saab keelelisi helisid esitada tähtedena ja panna kokku sõnu ja lauseid. Seda teadlikkust saab omandada mängu kaudu.

Nii saavad lastelaulud mänguks, jättes välja üksikud sõnad ja asendades silbid plaksutamise või ümisemisega: “Väike meremees purjetas ümber maailma…” muutub: “Mm-mm Mmm-Mm Mm mm Mmmm…” – vastavate käeliigutuste saatel. Samuti julgustavad lihtsad rebusmõistatused lapsi keelega mängima, kui joonisena esitatavad terminid moodustavad koos liitsõna: päev+lill=päevalill. Vanemate laste puhul võib sõna jaotada üksikuteks foneemideks, häälikuteks.

Lugemine ja kirjutamine kui üks tervik

“Tänapäeval ei tule paljudele väikelastele pliiatsi käes hoidmine iseenesest,” ütleb terapeut Shepherd ja toob näite kirjaoskust mõjutavate motoorsete oskuste kohta. Selles kontekstis on jäme- ja peenmotoorika ning silma-käe koordinatsioon olulised kirjutamise ettevalmistused. Supper lisab oma kogemusest õpetajana: “Lõpuks hoiad sa pliiatsit vaid kolme sõrmega – enne pead need lihased üles ehitama!” Samuti on ta veendunud, et iga lapse jaoks on oluline saada motivatsiooni nagu: “Varsti saate seda ise lugeda!”.

Laulmine, mängimine, joonistamine – paljude laste lemmiktegevused võivad olla parim viis lõbusalt kooliks valmistumiseks. Ja on üks nõuanne, mida eksperdid ikka ja jälle kordavad: “Kui vanemad ette loevad, on see hea viis ettevalmistuseks.”

5 fonoloogilise teadlikkuse tegurit

• Alg- ja lõpuhelide äratundmine
• Riimide ja alliteratsiooni leidmine: identse sõnalõpu ja -algusega sõnad
• Silpide eraldamine ja ühendamine
• Foneemide ehk sõna foneetiliste osade eraldamine ja ühendamine
• Foneem-tähe assotsiatsioon

[1] Landerl, K. (2003). Kognitive Defizite bei Leseschwäche. Psychologie in Erziehung und Unterricht, 50(4), 369-380.
[2] Näiteks: Aram et., The contribution of early home literacy activities to first grade reading and writing achievements in Arabic, Reading and Writing (2013) 26:1517-1536, DOI: 10.1007/s11145-013-9430-y
[3] Vaata ka artiklit: Lugemine kuulmisimplantaatidega lastele ; Abistavad materjalid: „All in a Day“, samuti Murat Series Story Books – mõlemad MED-EL-ist